Kahhovka paisu purustamine

6. juunil 2023 purustati Kahhovka hüdroelektrijaama veega varustanud Kahhovka veehoidla 30 meetri kõrguse ja 3273 meetri pikkuse Kahhovka paisu keskosa, mis tõi kaasa ulatusliku üleujutuse. Dnepri jõel asuv pais oli Vene-Ukraina sõja algul langenud Venemaa relvajõudude kontrolli alla. Nii Ukraina kui ka Vene allikad teatasid 6. juuni öösel vahemikus 02.00–02.30 hüdroelektrijaama juurest kostvatest plahvatustest. The New York Timesile arvamust avaldanud insenerid ja lõhkeainete eksperdid pidasid paisu purunemise kõige tõenäolisemaks põhjuseks selle seestpoolt õhkimist. Institute for the Study of War on paisu õhkijaks nimetanud Vene relvajõude, viidates tõendusmaterjalile, venelaste retoorikale ja Vene poole jaoks kaasnevatele kasuteguritele. Harkivi oblastis lasid vene okupandid taganedes õhku Oskili veehoidla paisu lüüsid. 85 km pikk ja kuni 4 km lai veehoidla jooksis tühjaks. Euroopa liidrite kohtumisel 20. oktoobril 2022 hoiatas Ukraina president Zelenskõi videolingi vahendusel, et Venemaa valmistab ette "vale lipu" operatsiooni Kahhovka veehoidla paisu õhkimiseks. Ta kutsus üles looma elektrijaamas rahvusvahelist vaatlusmissiooni, öeldes, et Ukrainal on teavet, et Vene terroristid mineerisid Kahhovka hüdroelektrijaama paisu ja agregaate. The Institute for the Study of War sama nädala aruandes öeldi: näib, et Vene väed valmistavad ette pinnast, et korraldada Kahhovka elektrijaama paisule "vale lipuga" rünnak. Ukraina Julgeolekuteenistuse kinnitusel on nende valduses helisalvestised, mis kinnitavad Venemaa osalust paisu purustamises. Ukrhidroenergo tegevjuhi sõnul võib hüdroelektrijaama taastamisele kuluda kuni miljard dollarit ning taastamine kestab vähemalt 5 aastat. Ukraina Keskkonnaminister Ruslan Striletsi sõnul kulub tammi taastamisele 1,2 miljardit eurot.